Indrek Nauri ajaveeb

Appi, ma sain parkimistrahvi!

b_300_300_16777215_00_images_stories_auris_parkimistrahv1.jpgNiimoodi on hüüdnud mitmed Türi inimesed, kes on pidanud külastama Tartut, Tallinna või Pärnut ja parkinud auto kohta, kus maaomanik (linn, eraomanik) parkimise eest raha tahab saada. Need kolm suuremat linna on kasutanud seadusest tulenevat võimalust suurendada linna eelarvet parkimismaksu näol.

Parkimistrahviks hüütud trahv on tegelikult kohalik maks (KoMS § 5 p 10) ja see läheb omavalitsuse eelarvesse.

Peale seadusega reguleeritud parkimismaksu on maaomanikud mitmes kohas andnud oma maa kasutada suurtele parklaoperaatoritele (EuroPark,  Citypark, Ühisteenused), kes kasseerivad samuti valesti parkijatelt raha, pannes nende autoklaaside vahele dokumendi, mis on pealkirjastatud leppetrahvina. Terve Tallinna ja Tartu kesk-ja südalinn on täis pildil näidatud liiklusmärke. Sinna parkides pead arvestama, et oled automaatselt sõlminud parkla operaatoriga ning parkimistasu maksmata jätmisel saad leppetrahvi.

See, et sa oled parkinud linnale kuuluval maal või eraomaniku maal eristad sellega, et eramaal on alati näha operaatori nimi (suurim neist Europark), linnamaal on tavaliselt liiklusmärgi lisatahvel südalinn või kesklinn.

Kõige suurem erinevus parkimismaksu ja leppetrahvi vahel on see, et parkimismaksu saab sisse nõuda ilma kohtu poole pöördumata. Jättes tasumata 31 eurose parkimismaksu võite endale üllatuseks mõne kuu pärast märgata, et pangaarvelt on kohtutäituri poolt ära võetud parkimismaks ja kohtutäituri tasu.

Leppetrahvi sissenõudmiseks peab operaator pöörduma kohtu poole, läbides pika kohtutee. Siinkirjutajal puudub info, et ükski operaator oleks pöördunud kohtu poole 31 eurose lepptrahvi sissenõudmiseks ja isiklikult leian et sellise suurusega leppetrahv ei ole ka mõistlik arvestades rikkumise iseloomu ja suurust.

Seega türilane, kes külastab suurimad Eesti linnu peab arvestama eeltoodud asjaoludega.