Auris Rätsepa ajaveeb

Tiit Reinberg moonutab kohtumääruse sisu

Paide advokaadibüroo Naur & Pärn tegi kohtuasjas head tööd riigi rikkaima advokaadibüroo Sorainen vastu.6. novembril kinnitas Pärnu maakohtu kohtunik Sirje Lahesoo Paide kohtumajas kohtumääruse, millega Türi Arengu Sihtasutus kohustub tasuma Auris Rätsepale kompromissiga kokkulepitava summa. Kohtumääruse tekst on avaldatud täies mahus allpool.

Muuhulgas on kohtumääruses kirjas järgmine:

1.5 Pooled kohustuvad mitte avaldama käesoleva kohtuvaidluse ja kompromissi kohta ebaõiget või ekslikku informatsiooni, samuti kohustuvad pooled mitte moonutama kompromissi tingimusi ega esitama kompromissi sõlmimise fakti või selle tingimusi avalikkuse eest selliselt, et see võiks tekitada kompromissi sõlmimise ajendist või sisust ebaõige või eksliku arusaamise.

Kohtusaalis viibis ka Järva Teataja kurikuulus töötaja Tiit Reinberg, kes istungijärgselt avaldas maakonnalehes järgmise artikli:

Türi valla sihtasutus maksis lahtilastud juhile hüvitist

Türi Arengu Sihtasutus (TASA) nõustus maksma endisele juhile Auris Rätsepale üle tuhande euro hüvitist, et pääseda pikast kohtuteest.

Kolmapäeval Paide kohtumajas peetud istungil tegi Rätsepa advokaat Indrek Naur TASAle kompromissettepaneku maksta tema kliendile juhatuse liikme tasu 1098,81 eurot.

TASAt esindav advokaat nõustus sellega, kui Rätsep pärast hüvitise maksmist ei musta enam sihtasutust ega sellega seotud inimesi.

Sitt juhtub (sõnum ajakirjaniku särgil). Järva Teatajas ajakirjanikuna töötav Reinberg on temale omaselt ja süüdimatult sigatsenud taas.Järva Teatajas ajakirjanikuna töötav Reinberg on temale omaselt süüdimatult sigatsenud taas, moonutades kompromissi sisuteksti, milles ei räägita sõnagi tingimusest "...kui Rätsep pärast hüvitise maksmist ei musta enam sihtasutust ega sellega seotud inimesi".

Kui kompromissi osapoolte võimalikke avalike kommentaaride sisu reguleerib kompromissis punkt 1.5, siis mis reguleerib ajakirjaniku-ajalehe faktiliselt ebatõeseid ja inimese mainet kahjustavate avalike mõtteavalduste publitseerimist?

Tiit on kunagi mulle antud intervjuus öelnud seepeale: "Kui on pretensioone, siis kaeba Pressinõukogule või kohtusse!" Aga kes tahaks kohaliku meediafüüreri kohta Avaliku Sõna Nõukogule kaevata või kohut käia, sellega seoses taas figureerida leheveergudel Tiidu või lehe juhtkirjas serveeritaval moel, samas pidada aja- ja rahakulukat kohtulahingut? Minul lihtsalt ei ole aega ja viitsimist, kahjuks. Ja samuti ka paljudel teistel, kes küll kurdavad ja kiruvad, aga ei tegutse.

Siiski on imekspandav, millise alandlikkusega on pikkade aastate jooksul siinkandi üpris mitmed edukad ettevõtjad või muidu tublid inimesed lasknud Tiidul end avalikult mõnitada ja endast maakonnalehe teerullijuhil korduvalt üle sõita. Tasub veelkord meelde tuletada, et Järva Teataja näol ei ole tegemist püha lehma või siira missioonitundega tõekuulutajaga, vaid netilugejate, tellijate ja reklaamikundede arvelt kasumit teeniva kõige tavalisema äriühinguga. Samas ei ole juba ammu tegemist ainult kohaliku ajakirjanduse ja mainekujundusega, sest internet on üleilmne, mitte ainult Järvamaal leviv nähtus.

Osaühingu Ühinenud Ajalehed palgalise töötaja Tiit Reinbergi ajakirjanduslikku vabamürgeldamist jälgis aastaid emaliku vaikiva heakskiiduga lehe peatoimetaja Arnika Tegelmann, sest see oli tema poliitsõpradele ehk Türi Arengu Sihtasutuses tänastele tööandjatele poliitiliselt kasulik. Ühel hetkel saadi ka Postimehe peakorteris ilmselt aru, et selline mõõdutundetu tegevus ei ole lehe arenguks perspektiivne ja Arnikale anti sõbrapäeval kinga.

Tänaseks on selge, et uuest peatoimetajast vanameister Reinbergi ohjeldajat ei ole ja miks peakski - peaasi, et pealkirjad lehes on kõlavad, toodavad klikke ja on veel natukenegi lugejaid, kelle nn kontaktiarvu reklaamiandjatele müüa. Nii et päeva lõpuks tehakse meie kõigi arvel, kes maakonnalehe veergudel "loetava ja põneva sisumaterjalina figureerivad", head äri - nothing personal, it's just business! Vahet ei ole, et kas lugejatele paberlehe või suletud veebitabalukuna müüdav info on tõene või pastakast imetud, peaasi et müüb!

Olen ka sellest varem kirjutanud, et Reinberg andis mulle juba 2009. aasta kohalike valimiste ajal Türi pizzakohviku õuel toimunud kohtumisel lubaduse tümitada mind nii kuis jaksu on. Tiidule tuleb selles osas au anda, ta on sõnapidaja mees! Ajakirjanduslik vaenamine näib, et jätkub minu aadressil ka siis kui ma Türi tänasel poliitmaastikul enam aktiivselt tegev ei ole.

Mis puutub aga Tiidu väljamõeldud "sihtasutuse inimeste mustamise lõpetamisse", siis seda ei saaks ma teha ka parima tahtmise juures, sest tõe rääkimine ei ole mustamine! Tsiteerides Tiit Reinbergi: "Kui on pretensioone, siis kaeba Pressinõukogule või kohtusse!"

Nõukogu esimees Kristjan Männa juhitav sihtasutus varjab infot Türi maksumaksja raha kasutamise kohta.Selle asemel, et tühja karata, võiks end uurivaks ajakirjanikuks nimetav Reinberg uurida hoopis "vana head" küsimust, mida mina küsin seni kuni vastuse saan: Mille jaoks kulutas Türi Arengu Sihtasutus (TASA) Kristjan Männa ja Riina Trummi juhtimisel selle aasta maikuus Türi Vallavalitsuselt erakorraliselt saadud 5000€ Türi maksumaksja raha? Miks seda infot paaniliselt varjatakse?

Kompromissi sõlmimisega lisandub ka teine põnev küsimus samast rubriigist: Kui palju läks see kohtuasi TASA tellimisel äriliselt riigi edukaima advokaadibüroo teenustasudena maksma Türi maksumaksjale ja kas selle "hävingu" hüvitab Türi rahvale TASA nõukogu esimees, Türi IRL-i ustav sõdur, Kristjan Männa, kelle ebapädevusest ja ülbusest kõnealune kohtuasi alguse sai või kannab kulud Türi maksumaksja näiteks Türi Vallavalitsuse lahkelt eraldatud rahast? Ootame vastuseid huviga. 

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht

06.november 2013  Paide

Tsiviilasja number

2-13-10497

Tsiviilasi

Auris Rätsep’a hagi Türi Arengu Sihtasutuse vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme tasu, hüvitise ja viivise nõudes

 

Hagihind

6028.86 EUR

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Auris Rätsep, isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Indrek Naur, vandeadvokaat

Kostja: Türi Arengu Sihtasutus, registrikood 90003769, asukoht Kohtu 2 Türi, lepinguline esindaja Marika Oksaar, advokaat

RESOLUTSIOON

 

1. Kinnitada Auris Rätsep’a ja Türi Arengu Sihtasutuse kompromiss, mille kohaselt:

1.1 Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad tsiviilasja nr 2-13-10497 menetluse täies ulatuses kompromissiga.

1.2 Kostja tasub hagejale ühekordse lõpliku kokkuleppelise hüvitise kohtuvaidluse lõpetamise nimel brutosummas 1098 eurot, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud, ning kannab netosumma hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-s Swedbank alljärgneva maksegraafiku alusel:

         1.2.1 pool summast 15.12.2013;

         1.2.2 pool summast 15.01.2014.

1.3 Hageja kinnitab, et pärast kompromissi punktis 2.2 nimetatud hüvitise saamist puuduvad tal igasugused olemasolevad ja tulevased pretensioonid ja nõuded kostja vastu, mis tulenevad või võivad tuleneda pooltevahelisest juhatuse liikme suhtest ja/või 16.04.2010.a juhatuse liikme lepingust ja/või juhatuse liikme suhte lõppemisest.

1.4 Kostja kinnitab, et tal ei ole hageja vastu täiendavaid nõudeid seoses juhatuse liikme lepinguga. 

1.5 Pooled kohustuvad mitte avaldama käesoleva kohtuvaidluse ja kompromissi kohta ebaõiget või ekslikku informatsiooni, samuti kohustuvad pooled mitte moonutama kompromissi tingimusi ega esitama kompromissi sõlmimise fakti või selle tingimusi avalikkuse eest selliselt, et see võiks tekitada kompromissi sõlmimise ajendist või sisust ebaõige või eksliku arusaamise.

1.6 Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda ning pooled kinnitavad, et ei esita käesolevas tsiviilasjas kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja rahaliseks kindlaksmääramiseks.

1.7 TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud 04.03.2013 riigilõivu 350 eurot ning palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot hageja kontole nr XXXXXXXXX AS-s Swedbank.

1.8 Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss selles toodud tingimustel määrusega kinnitada ja TsMS § 430 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-13-10497 menetlus lõpetada.

1.9 Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Tsiviilasi nr 2-13-10497

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-10497 menetlus.

3. Tagastada Auris Rätsep’ale 187.50 eurot menetluses tasutud riigilõivust arveldus- kontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. 

4. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule selle esitamisega Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt poolte kokkuleppele on 2 tööpäeva alates käesoleva määruse kätte-toimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on Auris Rätsep’a hagi Türi Arengu Sihtasutuse vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme tasu, hüvitise ja viivise nõudes.

04.03.2013 on Auris Rätsep maksnud 350 eurot ja 06.03.2013 täiendavalt 25 eurot Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072369, selgitused vastavalt „Riigilõiv. Auris Rätsep hagi Türi Arengu Sihtasutuse vastu“ ja „Täiendav riigilõiv tsiviilasjas 2-13-10497“.

06.11.2013 korraldaval kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, palusid see kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissis sisaldus ka hageja taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 175 eurot ning poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2, § 430 lg 1).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita.

Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2. Kuna pooled sõlmisid asja lahendamiseks kompromissi, on hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigustatud tagasi saama pool menetluses tasutud riigilõivust.

Kompromissis on hageja taotlenud tagasi pool tasutud riigilõivust. Tagastatava riigilõivu rahaliseks suuruseks on märgitud 175 eurot. Tsiviilasja toimikus olevad maksedokumendid kinnitavad, et hageja tasus riigilõivu 375 (350 + 25) eurot. Seega on poolt menetluses tasutud riigilõivust, mille hageja on õigustatud tagasi saama 187.50 (375 : 2) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nimetatud arveldusarvele. 

3. Kompromissi pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega. Vastavalt poolte kokkuleppele on määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 tööpäeva arvates määruse pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Lahesoo

Kohtunik